9. märts
Lennuk väljus Tartust kell 5:20, sõit Saksamaale võis alata. Ümberistumine oli Helsingis ja järgmise lennuga jõudsime Hamburgi kell 8:55 kohaliku aja järgi. Siis algas teekond Nienburgi. Pidime sinna ise erinevate rongidega kohale saama. Hamburgi lennujaamast sõitsime keskjaama, sealt järgmise rongiga Bremenisse ja siis Nienburgi. Aega läks mitmeid tunde. Olime lennust ja rongisõidust juba väga väsinud, aga jõudsime lõpuks kohale. Rongijaama tuli meile Michael vastu. Siis viis ta meid ühiselamusse, andis kätte toavõtmed ja reeglid millele pidime allkirja andma ja alles seejärel saime neid lugeda. Ülejäänud päev oli vaba. Esimese asjana läksime me kohe lähimasse toidupoodi, ostsime uued voodipesud (kuna ühika voodipesud olid kasutuskõlbmatud), suure varuga süüa ja majapidamisvahendeid/puhastusvahendeid ning siis läksime ühikasse tagasi. Tegime tubades suurpuhastuse, kuna need olid väga mustad. Nii see aeg läks. Meie ühikas oli kaks korrust, mõlemal korrusel neli tuba. Alumine korrus oli poistele, kus olid meie grupi poisid ja kaks hispaanlast. Ülemine korrus oli tüdrukutele, kus olime mina ja Amanda ning kaks Taani tüdrukut. Ühikanaabritega saime hästi läbi, nad olid toredad. Õhtupoole olime oma grupiga maja ees ja ajasime juttu. Meist sõitis rattaga mööda üks mees, ütles inglise keeles tere ja küsis meie nimesid. Arvatavasti üritas meie tähelepanu hajutada, sest samal ajal üritasid mingid poisid teiselpool maja Toomase aknast sisse ronida. Õnneks üks Hispaania poistest märkas seda ja tuli ruttu meile ütlema. Õnneks jõudsime tuppa ja teiselpool maja olev poistekamp läks ära. Toomas kontrollis kohe oma asjad üle, et midagi varastatud poleks – kõik oli õnneks alles.
Põnev algus meie praktikale.
Lennuk väljus Tartust kell 5:20, sõit Saksamaale võis alata. Ümberistumine oli Helsingis ja järgmise lennuga jõudsime Hamburgi kell 8:55 kohaliku aja järgi. Siis algas teekond Nienburgi. Pidime sinna ise erinevate rongidega kohale saama. Hamburgi lennujaamast sõitsime keskjaama, sealt järgmise rongiga Bremenisse ja siis Nienburgi. Aega läks mitmeid tunde. Olime lennust ja rongisõidust juba väga väsinud, aga jõudsime lõpuks kohale. Rongijaama tuli meile Michael vastu. Siis viis ta meid ühiselamusse, andis kätte toavõtmed ja reeglid millele pidime allkirja andma ja alles seejärel saime neid lugeda. Ülejäänud päev oli vaba. Esimese asjana läksime me kohe lähimasse toidupoodi, ostsime uued voodipesud (kuna ühika voodipesud olid kasutuskõlbmatud), suure varuga süüa ja majapidamisvahendeid/puhastusvahendeid ning siis läksime ühikasse tagasi. Tegime tubades suurpuhastuse, kuna need olid väga mustad. Nii see aeg läks. Meie ühikas oli kaks korrust, mõlemal korrusel neli tuba. Alumine korrus oli poistele, kus olid meie grupi poisid ja kaks hispaanlast. Ülemine korrus oli tüdrukutele, kus olime mina ja Amanda ning kaks Taani tüdrukut. Ühikanaabritega saime hästi läbi, nad olid toredad. Õhtupoole olime oma grupiga maja ees ja ajasime juttu. Meist sõitis rattaga mööda üks mees, ütles inglise keeles tere ja küsis meie nimesid. Arvatavasti üritas meie tähelepanu hajutada, sest samal ajal üritasid mingid poisid teiselpool maja Toomase aknast sisse ronida. Õnneks üks Hispaania poistest märkas seda ja tuli ruttu meile ütlema. Õnneks jõudsime tuppa ja teiselpool maja olev poistekamp läks ära. Toomas kontrollis kohe oma asjad üle, et midagi varastatud poleks – kõik oli õnneks alles.
Põnev algus meie praktikale.
10. märts
Michael võttis meid kella 9 paiku ühika juurest peale. Pidime igaühe praktikakohtadest läbi käima. Esimesena läksime firmasse, kus pidin mina tööle hakkama. Kohtusin seal oma ülemusega, kes jättis sõbraliku mulje. Michael ja mu ülemus arutasid seal natuke aega midagi saksa keeles, et mis kell mu tööpäevad hakkavad ja lõppevad ja kuidas ma tööle saan. Kui olime minu firmas ära käinud, siis liikusime edasi. Käisime läbi ka Amanda, Ahti ja Toomase firmad. Jäi silma, et mitte keegi töötajatest/ülemustest ei rääkinud väga inglise keelt, kui siis väga vähesel määral. Kui teiste firmad olid läbi käidud, siis läksime kohalikku kutsehariduskeskusesse, kus Michael töötas. See oli täpselt meie ühiselamu kõrval. Ta näitas kohta, kus saame maksta ühiselamus ööbimise eest. Ta näitas meile ka oma klassiruumi, kus ta õpetas oma pagariõpilasi. Seejärel läksime me tagasi ühikasse ja Michael läks tundi andma. Vahepeal oli meil paar tundi aega ja siis pidi Michael Amanda peale võtma, et ta saaks minna kohta kust saab ratta rentida, sest Amanda pidi hakkama rattaga tööl käima. Otsustasime kõik Amandaga kaasa minna. Selle ratta saime me kuskilt maja keldrist, ma täpselt ei saanud aru mis koht see oli. Kui ratas käes, läksime neljakesi jala ühikasse ja Michael läks oma teed. Õhtu lõpetuseks istusime alumise korruse köögis, ajasime omavahel juttu ja rääkisime hispaanlastega.
Michael võttis meid kella 9 paiku ühika juurest peale. Pidime igaühe praktikakohtadest läbi käima. Esimesena läksime firmasse, kus pidin mina tööle hakkama. Kohtusin seal oma ülemusega, kes jättis sõbraliku mulje. Michael ja mu ülemus arutasid seal natuke aega midagi saksa keeles, et mis kell mu tööpäevad hakkavad ja lõppevad ja kuidas ma tööle saan. Kui olime minu firmas ära käinud, siis liikusime edasi. Käisime läbi ka Amanda, Ahti ja Toomase firmad. Jäi silma, et mitte keegi töötajatest/ülemustest ei rääkinud väga inglise keelt, kui siis väga vähesel määral. Kui teiste firmad olid läbi käidud, siis läksime kohalikku kutsehariduskeskusesse, kus Michael töötas. See oli täpselt meie ühiselamu kõrval. Ta näitas kohta, kus saame maksta ühiselamus ööbimise eest. Ta näitas meile ka oma klassiruumi, kus ta õpetas oma pagariõpilasi. Seejärel läksime me tagasi ühikasse ja Michael läks tundi andma. Vahepeal oli meil paar tundi aega ja siis pidi Michael Amanda peale võtma, et ta saaks minna kohta kust saab ratta rentida, sest Amanda pidi hakkama rattaga tööl käima. Otsustasime kõik Amandaga kaasa minna. Selle ratta saime me kuskilt maja keldrist, ma täpselt ei saanud aru mis koht see oli. Kui ratas käes, läksime neljakesi jala ühikasse ja Michael läks oma teed. Õhtu lõpetuseks istusime alumise korruse köögis, ajasime omavahel juttu ja rääkisime hispaanlastega.
11. märts
Esimene (ja viimane) praktikapäev
Ärkasin kell 5:45, et olla kell 6:20 valmis ja maja ees, sest siis tuli ülemus ja võttis mu auto peale. Esimene asi, mis ta minult küsis, oli „Kas ma võin autos suitsetada?”. Jõudsime töökotta u kell 6:35. Siis ütles ülemus inglise keeles ’oota siin’ ja siis ma ootasin ja istusin u 40min. Päeva jooksul tuli neid passimisi veel ette, kus ei osatud minuga midagi peale hakata. Kui olin need 40min ära istunud, siis tuli üks naine kellega ma pidin kaasa minema. Ta näitas mulle, kuidas ta matuseauto aknakatteid triigib. Vaatasin seda pool tundi. Küsisin, et kas nad seal firmas millegi maalrialasega ka tegeletakse, seinte värvimisega vms. Ta vastas mulle ei. Mõtlesin, et äkki ta ei saanud inglise keelest aru ja ilmselt ikka tegelevad ja vaatasin edasi, kuidas ta triigib. Vahepeal sai ka teise ruumi minna ja ta näitas kuidas ta õmbleb. Vaatasin natuke aega seda ja siis ta tahtis, et ma ka ühe riba õmbleks. Selle päeva jooksul pidin veel ruloosid paigaldama ja mööblit restaureerima. Vahepeal sõitsin ka ülemusega klientide juurde kaasa. Lõuna oleks pidanud olema tund aega, aga mina tegin 20minutit, sest unustasin ära kui kaua see olema pidi ning siis läksin ülemuse käest küsima, kui kaua lõuna kestab. Ta ütles mulle, et tund aega, aga mina võiks juba tööd edasi tegema minna. Siis pidin ma ühe kontoritooli seljatuge parandama. See oli minu jaoks raske. Ülemus näitas ühe korra kiirelt ette, mida teha ning siis läks ise muude asjadega tegelema. Mul läks sellega nii kaua aega, sest pole kunagi varem midagi sellist teinud. Lõpuks kõndis üks naine minust mööda ja küsis, et kas ma olen seda varem teinud. Vastasin talle ei. Seejärel pakkus ta mitmeid variante, et kas ma õppisin Eestis siis põrandate paigaldust või ruloode paigaldust jne. Kui ma ta kõigile küsimustele ’ei’ vastasin ja ütlesin, et olen maaler, siis oli ta väga imestunud. Siis sai ka ülemus sellest teada ja ta näost oli näha, et ta on segaduses ja natuke ka Michaeli peale kuri. Kuna tööpäev hakkas läbi saama, siis me rohkem sellele ei mõelnud ja läksime kodudesse.
Tööpäeva jooksul oli meile tulnud teade, et kool kutsub kõiki välispraktikal viibivaid õpilasi tagasi seoses eriolukorraga. Tahtsime sellest ka Michaelile rääkida, aga tal polnud sellel õhtul aega meiega kokku saada. Selle õhtu veetsime samuti ühiselt juttu ajades.
Esimene (ja viimane) praktikapäev
Ärkasin kell 5:45, et olla kell 6:20 valmis ja maja ees, sest siis tuli ülemus ja võttis mu auto peale. Esimene asi, mis ta minult küsis, oli „Kas ma võin autos suitsetada?”. Jõudsime töökotta u kell 6:35. Siis ütles ülemus inglise keeles ’oota siin’ ja siis ma ootasin ja istusin u 40min. Päeva jooksul tuli neid passimisi veel ette, kus ei osatud minuga midagi peale hakata. Kui olin need 40min ära istunud, siis tuli üks naine kellega ma pidin kaasa minema. Ta näitas mulle, kuidas ta matuseauto aknakatteid triigib. Vaatasin seda pool tundi. Küsisin, et kas nad seal firmas millegi maalrialasega ka tegeletakse, seinte värvimisega vms. Ta vastas mulle ei. Mõtlesin, et äkki ta ei saanud inglise keelest aru ja ilmselt ikka tegelevad ja vaatasin edasi, kuidas ta triigib. Vahepeal sai ka teise ruumi minna ja ta näitas kuidas ta õmbleb. Vaatasin natuke aega seda ja siis ta tahtis, et ma ka ühe riba õmbleks. Selle päeva jooksul pidin veel ruloosid paigaldama ja mööblit restaureerima. Vahepeal sõitsin ka ülemusega klientide juurde kaasa. Lõuna oleks pidanud olema tund aega, aga mina tegin 20minutit, sest unustasin ära kui kaua see olema pidi ning siis läksin ülemuse käest küsima, kui kaua lõuna kestab. Ta ütles mulle, et tund aega, aga mina võiks juba tööd edasi tegema minna. Siis pidin ma ühe kontoritooli seljatuge parandama. See oli minu jaoks raske. Ülemus näitas ühe korra kiirelt ette, mida teha ning siis läks ise muude asjadega tegelema. Mul läks sellega nii kaua aega, sest pole kunagi varem midagi sellist teinud. Lõpuks kõndis üks naine minust mööda ja küsis, et kas ma olen seda varem teinud. Vastasin talle ei. Seejärel pakkus ta mitmeid variante, et kas ma õppisin Eestis siis põrandate paigaldust või ruloode paigaldust jne. Kui ma ta kõigile küsimustele ’ei’ vastasin ja ütlesin, et olen maaler, siis oli ta väga imestunud. Siis sai ka ülemus sellest teada ja ta näost oli näha, et ta on segaduses ja natuke ka Michaeli peale kuri. Kuna tööpäev hakkas läbi saama, siis me rohkem sellele ei mõelnud ja läksime kodudesse.
Tööpäeva jooksul oli meile tulnud teade, et kool kutsub kõiki välispraktikal viibivaid õpilasi tagasi seoses eriolukorraga. Tahtsime sellest ka Michaelile rääkida, aga tal polnud sellel õhtul aega meiega kokku saada. Selle õhtu veetsime samuti ühiselt juttu ajades.
12. ja 13. märts
Keegi meist ei läinud hommikul praktikale, sest leppisime Eesti juhendajatega nii kokku. Olin kogu päeva miskipärast ärevil. Ootasime ühikas, et äkki Michael tuleb veel sealt läbi, kuna andsime talle teada, et läheme Eestisse tagasi, aga ta ei tulnud. Tema asemel saime ühendust hoopiski mehega, kes ei peaks selle programmiga tegelema, aga ta oli lahkesti nõus meid aitama. Maksime sealviibitud ööde eest ära ning siis panime asjad kokku, broneerisime Hamburgi hotelli lennujaama lähedale ja hakkasime rongile minema. Sõitsime Nienburgist Hamburgi mõned tunnid. Kui õhtupoole kohale jõudsime, läksime kohe Hotelli, veetsime niisama aega ja oligi juba öö käes.
Reedel ärkasime enne kella 12, et hotellist õigel ajal välja minna. Seejärel läksime lennujaama, istusime, sõime, ajasime juttu jne, sest meie lennuk väljus alles õhtul. Tagasilend toimus ümberistumisega Helsingis. Eestisse jõudsime reede öösel vastu laupäeva. Tartu lennujaamas pidime täitma ka paberi covid-19 kohta. Sellega meie välispraktika lõppes.
